Autor: Johannes
Hei-hopsti head usuvennad ja tublid usuõed! Loodan, et
sul läheb seal teiselpool ekraani supermõnusalt! Mina olen selle blogi
kirjutamise ajal täiega chill :) Põltsamaal toimus jälle üks tore Piiblikooli
nädalavahetus! Wohoo! Las ma tutvustan sulle oma lahedaid seltsimehi, kes
minuga koos ühes toas elavad. Koos nende toredate hõumidega oleme ühises
väikerühmas. Änksa, eks?
Saame tuttavaks
Rando
Olen Rando, 19 aastat vana, tegelen palju muusikaga. Õpin
Viljandi Kultuuriakadeemias ning elan hetkel samuti Viljandis, minu kodulinn on
Põltsamaa. Olen pärit mittekristlikust perest. Jumala juurde leidsin tee juba
noorena, sõbrad suunasid mind. Olen üldiselt positiivne ja rõõmsameelne
inimene.
(Tean, et Rando oskab oma kitarrist igast mõnusat
muusikat välja võluda ja pilli mängides rahva tantsima ajada.)
Carl Heinrich
Pea veerandsajandi tagune nimi Carl Heinrich Pruun on
minu oma. Tolle nimega elan Pilistveres, kus on ka mu kodu, EELK Pilistvere
Andrease kogudus. Elust õpin seal, aga koolis käin Viljandis, Kultuuriakadeemias,
õpin teist aastat tantsukunsti.
(Lisan veel, et Carl on väsimatu naljamees ja temaga ei
ole iial igav. Tema vunts teeb mõned mehed kadedaks.)
Tarmo
Minu nimi on Tarmo. Olen pärit Põlvamaalt. Käisin
kohalikus põhikoolis ja Põlva Ühisgümnaasiumis. Peale seda juhatas tee mind
kõrgkooli. Hetkel töötan Reolas tootmisettevõttes liinitöölise-operaatori
abina. Kiriku ja Piibli juurde jõudsin tutvuse läbi. Olen käinud leeris Peetri
kirikus. Peale leeri jäingi oma kirikule truuks ja abistasin kirikuvanemaid.
Mullegi tehti pakkumine kirikuvanema kohale, võtsin selle vastu, sest mulle
väga meeldib kirikus teha seda tööd. Mu hobid on korvpall ja jalgpall. Võimaluse
korral külastan teatrit ja teisigi kultuuri üritusi. Minu lemmik piiblikoht on
Jh 4:7 „Mu armsad,
armastage üksteist, sest armastus on Jumalast.”
(Vau! Leian, et Tarmo on väga kohusetundlik, põhjalik ja
tubli Jumala abiline. Naiss!)
Peeter
Minu nimi on Peeter Takel ja elan Tallinnas. Olen saanud
värskelt EKNK Toompea koguduse liikmeks. Omandan kesk-eriharidust autotehniku
erialal, praegu olen praktikal Reval Autos.
(Tean, et Peeter mõistab autodest üpris palju, sest mina
ei saa alati päris lõpuni aru, mida ta püüab kõigile seltsimeestele seletada.
Võib olla ta lollitab meid ja tegelikult ajab kägu.)
Johannes
Kätte on jõudnud minu kord! Ma õpin Saku Gümnaasiumis 11.
klassis. Koolis õpin raskeid mata valemeid ja näitlen muusikalides. Vahel olen
niisama ka seal. Elan Saku vallas keset põlde ja neid ümbritsevaid metsi. Olen
pärit kristlikust perest. Minu leibkonda kuuluvad 4 õde, isa, ema, koerad,
kassid ja lambad. Täielik hullumaja! Õudne! Ma käin vahel jooksmas, varem
mängisin jalkat. Vabal ajal vaatan jalkat ja kossu. Tihti tüütan vähemalt ühte
õde, kui igav hakkab. Minu kogudus on Jüris, aga vahel käin Tallinna Jaani
kiriku noortekatel.
Kodutöö
Räägime nüüd kodutööst. Piiblikooli õpilased pidid
inimestele mingisuguse ilusa tegevuse abil teada andma, et neid on märgatud.
Tegevuseks võis olla ükskõik mis, peaasi, et inimesed said märkamisest aru. Ma
arvan, et Carl ütles mõned head mõtted: Piiblikooli kodused ülesanded on
huvitavad, vahest ka suuremahulised. Enne jõule saime ülesandeks märgata teisi
ja elu meie ümber. Tundus päris keeruline ülesanne, sest tavaliselt käin pea
püsti ja vaatan ringi. Üks on märkamine, teine pealehakkamine ning seda ma küll
õppisin, et kui inimene tundub võõras, siis peale kontakti näed sa inimest uue
pilguga. Tore! Märgata tuleb ka siis, kui kõik ei ole hästi, kutsume seda
hoolimiseks.
Peeter lisas juurde: Kodutööks oli teiste inimeste
märkamine, mis oli huvitav. Sai eriti selgeks see, et teistele millegi hea
ütlemine ei ole raske, aga see võib muuta kellegi päeva palju paremaks. Kodutöö
oli väga huvitav.
Johannes jõudis järeldusele, et kodutööd oli lihtne teha,
kui näitasid üles hoolivust. Kodutöö oli kerge aga õpetlik. Märgakem siis
üksteist!
Võtame
nädalavahetuse kokku
Nädalavahetuse teemaks oli juhtimine, grupitöö ja
mentorlus. Minu meelest üpris huvitav. Esimese seminari pidas kõigile tuttav ja
hea EELK peapiiskop Urmas Viilma. Hr Viilma rääkis juhtimisest ja elu
korraldusest algkogudustes. Viilma sõnul oli elu korraldus algkogudustes väga
pinnapeale, sest arvati, et Jeesus tuleb väga varsti tagasi. Alles hiljem
hakati pühakodasid ehitama. Carl kirjutas, et Urmas avas oma elu peapiiskopina
ning rääkis juhtimisest elus. Palju näiteid tuli liiklusest, kui inimeste
loodud süsteemist, sest Piibel kõneleb igapäevaelus. Hr Viilma arvas, et
kristlane tuleb olla 24h, sest too ei ole rüü, mida varna panna, ja see, et ka kristlane
on ikkagi inimene, ei ole piisav vabandus.
Teisel seminaril võttis sõna meie oma piiblikooli ema, Titta Marita Hämäläinen. Tema rääkis
erinevatest etappidest grupi arengus ja kuidas need aja jooksul muutuvad. Vahel
võivad gruppides tekkida lahkarvamused ja liikmed võivad omavahel riidu minna.
Carl mäletab, et vaatlesime erinevaid grupi vorme nt. bussis reisijad,
klassiõpilased, järjekorrad, laulukoorid jpm. Tuli välja, et grupist teeb grupi
ühine eesmärk, kuuluvus ja omavaheline suhtlus. Gruppides on tegude tasand
(teostus, tulemus) ja tunnete tasand (suhtlus, turvalisus).
Kolmandal seminaril rääkis ka piiblikooli oma inimene Helina Voogne. Helina seminarid on huvitavad, sest ta räägib oma kogemustest välismaal oma sõprade ja mentoritega. Seekord rääkis Helina mentorlusest ja julgustas meid ka kellegi jaoks mentor olema. Carl märkis, et mentor on Helina sõnul usaldusisik, kellega saab arutleda sügavatel teemadel. Meie elus on alati keegi, kes meid juhib, vahest on selleks, et seda tähele panna, vaja vaid märgata.
Nädalavahetusel pidi meie väikerühm läbi viima palvuse.
Teoorias peaks see imelihtne ülesanne olema, aga meie väikerühmal tuli mitu
viperust sisse. Näiteks palvusel tehtud impulsiring tuli imelikul põhjusel väga
kiiresti algusesse tagasi ja osadel inimestel jäi palvetamata. Juhtub ka
parimatel. Kõige lõbusam mäng oli grupi rollide etendamine. Need rollid olime
me enne koos välja mõtelnud selle põhjal, milliseid rolle me oleme erinevates
rühmades kohanud. Siis moodustasime neist mitu gruppi ja üks kursuslane sai
lisaks rolli seda rühma Titta antud ülesande täitmiseks juhtida. Näitlejad
pidid enda nägemuse järgi karakterisse sulanduma ja teistele arusaadavalt oma
rolli etendama... Rollide etendamine läks koomiliselt üle võlli.
Kogu nädalavahetuse jooksul õppisime juhtimise
põhitõdesid ja varsti hakkame neid praktikas rakendama. Olge mõnusad usuvennad
ja tublid usuõed! Hoidke oma hobuseid, sest meie grupp kirjutab kunagi jälle!
Tsau!