PMK 10.-12. märts 2017

Tere! Seekordse blogi postituse autorid on Laura, Õnnela, Silja ja Hanna-Liina.

Õnnela
Mina olen Õnnela, 21-aastane, elan Tartus ja minu kogudus on Tartu Peetri kogudus, aeg-ajalt osalen ka Pauluse koguduse tegevustes ja gruppides. Laulan ka kooris. Sellest kevadest alustan Peetri koguduses noorteõhtute korraldamisega, viime neid läbi kolmekesi. Õpin Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis kaubandusökonoomikat. Mulle meeldib vabadel päevadel jalutada, värsket õhku hingata ja samaaegselt lihtsalt mõtiskleda. Mulle meeldib veel käia Taizé palvustel ja tegeleda muude hobidega.

Hanna-Liina
Olen 20 aastat vana ja elan Tartus. Käin Tartu Pauluse koguduses. Aitan seal pisut kaasa noortetöös ja noorteansambli tegemistes. Mul on tore võimalus käia kirikus keskmiselt neli korda nädalas, sest ma õpin orelit ja käin kirikus harjutamas. Minu hobi on ajalooline tants.

Laura
Olen Laura, 19-aastane ja elan Tartus. Minu kodukogudus on Tartu Salemi Baptistikogudus. Armastan väga laulda ja kirjutada, seega laulan oma koguduse keepillikooris ja aitan koostada kuukirja. Kirjutan artikleid ka kristlikku noorteajakirja Pluss. Lisaks artiklitele olen
kirjutanud ka luuletusi ja laule. Õpin Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassis, seega hakkan
varsti kooli lõpetama.

Silja
Mina olen Silja. Olen 22-aastane, elan Tallinnas, aga pärit olen Taeblast. Kodukogudus on mul seega Lääne-Nigula, kuid Tallinnas olen käinud Toompea ja 3D koguduses. Õpin Tallinna Ülikoolis sotsiaaltööd, olen projektijuht, raamatupidaja assistent ja lapsehoidja. Muul ajal laulan kooris, tegelen vabatahtliku tööga Diakooniahaiglas ja Minu Unistuste Päeva organisatsioonis ning valmistun suveks, mil lähen Ameerikasse raamatuid müüma.



Pildil on vasakult Õnnela, Hanna-Liina, Laura ja Silja.

Kodutöö
Seekordne kodutöö oli kirjutada jutlus. Seda tuli teha etteantud kirjakohtade põhjal, millest pidi valima ühe pühapäeva kirjakoha. See andis meile aimu jutluse kirjutamisest ning sellest, kui pikk ja keeruline protsess see on. Samuti oli see hea võimalus eelmisel korral Kristjan Luhametsalt kuuldud jutluseteemaliste teadmiste rakendamiseks.

Kokkuvõte nädalavahetusest
Mulle meeldis reede õhtu, külas oli Rakvere koguduse õpetaja Tauno Toompuu, ta oli hästi vaba ja rääkis siiralt kirikuõpetajaks olemisest ja enda elust. Saime tema käest ka kõiksugu küsimusi küsida. Tema elulugu ja mõtteid kuulata oli väga huvitav.

Laupäeval rääkis meile Marek Roots sakramentidest. Sain teada huvitavaid asju ning õpetaja jutt pani mind mõtlema ja tuletas meelde, kui püha on ristimine ja armulaud. Eriti tore oli pühapäeval armulaual seista, ma tundsin, et see oli väga eriline. Tema jutt oli samuti väga huvitav ja kaasahaarav.



Teise seminari viis läbi Erki Tamm, kes oli hästi elav ja rääkis diakooniast, aga seda läbi oma elu sündmuste. Oli väga huvitav kuulata, sest mulle meeldivad tõsielust toodud näited ja neid oli väga palju. Lõpus oli tore palve, mis oli hästi tuline, ja oli hea näha, et see puudutas meid. Erki jutust jäi kõlama mõte, et me oleme kristlased iga päev, mitte ainult pühapäeviti, ning läheme igal hommikul oma misjoniväljadele.

Laupäeva õhtul tegi meie kasvurühm palvust. Valmistusime ette alles samal õhtul, kuid kõik laabus ilusti. Alguses polnud küll kellelgi eriti ideid, kuid järk-järgult hakkas neid arutelu käigus tulema. Õige mitu kohe ja me lasime need kõik käiku. Seega oli meil täitsa sisukas õhtupalvus, kus olid vaimuliku mõtte lugemine, laulud, kaks tunnistust koos kirjakohtadega ja lõpuks vaikne palveaeg omaette ning üheskoos Meie Isa palve lugemine.

Pühapäeval viis seminari läbi meie armas Titta, kes rääkis hingehoiust. See on oluline teema ja Titta rääkis sellest väga-väga hästi. Ta rääkis emotsionaalselt ja väga siiralt. Tore oli ka seminaris väikses rühmas praktilisi ülesandeid teha. Need teadmised tulevad meile kindlasti kasuks.

   

Mulle meeldisid kõik mängud, mida tegime. Üks lahedamaid oli külmunud särgi lahti harutamine. Me olime rühmas kolmekesi ja võis tunduda, et kolm on palju, aga tegelikult me kõik panustasime ja see kokku hoidmine ning ühine pingutamine oli väga kihvt. Lõpuks saime särgi lahti ja keegi pidi selle selga panema. Pärast tegime veel pilti, nii õppisime rühmatööd.

Koduseks tööks jäi intervjuu oma koguduse vaimulikuga. Oli tore nädalavahetus!

PMK 10.-12. veebruar 2017

Tervitused rõõmsast roosast toast! Seekord on blogi postituse autoreid kolm – Laura, Marili ja Auli Marta.

Me peatusime oma pilguga igapäevaelul, tegemistel-toimetustel ja Piiblikoolil. Võta hetk, et vaadata Piibli- ja misjonikursuse elule meie pilgu läbi.

Laura
Elan Pilistvere külas, Eestimaa südames. Minu kodukogudus on Pilistvere Andrease kogudus. Hetkel on minu elus periood, mida talvisel ajal elab kogu loodus, magamise aeg. Muidugi mitte sõna otseses mõttes. Kuid kui hakata oma sügis-talvist perioodi sügavamalt tunnetama, siis märkad ühel mõnusal olemise hetkel, et nii ongi – ise ka magad. Olen enesesse pugenud ning ootan linnulaulu ja päikest, mis mind endast välja meelitaks. See on hea aeg, et veeta iseendaga toredat aega ning avastada loodu, kes olen. Olen üks õnnelik inimene – olen iga päev selle eest tänulik. Vahel lausa nii, et võtab silmad märjaks. Kulgen hetkel töö, muusika, trenni, lugemise ning mõnusa olemise rütmis. Töötan ajutiselt oma ema alluvuses: olen talle abiks maalritöödel. Käin igal reedel Võhmas puhkpillistuudios, kus õpin tundma flööti ja muusikat üldiselt. Nädalavahetused veedan mõnusasti oma kogukonna inimestega. Saun, Taizé palvused, Andrease õhtud (arutelu õhtud) ning palju muudki, mida on lõbus koos teha.

Muideks, kas olete juba väljas laulu kuulnud? Mina olen juba kuulnud linde laulmas. Iga aastaga muutub see minu jaoks järjest erilisemaks ja ilusamaks. Pange siis tähele, mis teie ümber toimub ja ka seda, mis teis enestews toimub.


Laura tähelepanelikult seminari kuulamas.

Marili
Ma olen Marili ja olen 19 ning elan heade mõtete linnas Tartus. Mu kogudus on Tartu Pauluse kogudus. Kuna mul on kool ainult kord kuus, siis käin ma ka tööl. Olen puuetega laste kasvataja ja tugiisik Tartu Maarja tugikeskuses. Hetkel läheb neljas kuu ja olen väga rahul enda valikuga sinna tööle minna (fun fact: olen isegi praegu tööl, kui seda kirjutan). Kui aega on, siis ka loen, kuid kahjuks ei ole selleks hetkel eriti aega.

Auli Marta
Olen 19-aastane noor, kelle kodu on Tartus. Kogudus, kus olen üles kasvatatud, on Pauluse kogudus. Ma armastan väga Tartut, siin on kõik asjad käeulatuses ja nii palju rohelust. Ma armastan elu ja lilli ja rohelust. Sama kallis on ka inimelu. Minu töö seisneb selles, et hoolitsen elu, inimelu eest. Ma töötan põetajana Tartu Ülikooli Kliinikumis, aidates väga raskelt haigetel inimestel igapäevaste toimetustega hakkama saada. Samuti teen hommikuprogramme Pereraadios – võite mõnel esmaspäeval kõrvu kikitada. 


Pildil on Marili ja Auli Marta.

Kodutöö

Kodune töö oli seekord praktikaplaani koostamine. Laura ja Carli praktika on pühapäevakool lastele. Et tutvuda Carliga, vaata eelmist blogi postitust. Praktikaplaan sai ka lõpuks esitatud.

Marta esitas oma praktikaplaani napilt enne Põltsamaale minekut. Tal on mõte teha koos sõbrannaga kodugruppi. Hea oli mõtteid kuidagi koondada ja ootused kirja panna, see pani realistlikumalt mõtlema. Nojah, järgmise kodutöö, jutluse teen varem ära. Ma vähemalt püüan...

Väike kokkuvõte nädalavahetusest

Selle nädalavahetuse teema oli misjon, mind paelus see väga. Helina rääkis esimeses loengus üldse sellest, millest Piibel räägib. Ta peatus tõdemustel: milles seisneb inimeste väärtus, mis on elu mõte. Mulle jäi meelde, et inimestena on meil neli põhilist kutsumust: olla Jumalaga suhtes, õnnistada teisi, heaperemehelikult maad valitseda ja olla viljakad ning inimesi Kristuse juurde tuua ehk teha misjonitööd.



Teine loeng oli tore üllatus. Vaatasime filmi ja snäkiks oli kõike head ja paremat! Mida elult veel tahta!? Samas filmi sõnum oli südantlõhestav – orjuse türannia ja selle kaotamine. Kuigi kõik lõppes hästi, oli südames valu – teiste kannatusi on raske näha.

Marili jõudis laupäeva õhtuks. Meie kasvurühm viis läbi õhtupalvuse, mida oli tore teha ja see andis hea kogemuse. Olime ise ka üllatunud, kui kiiresti meil palvuse ette valmistamine läks. Valisime laulud, Marili ja Marta lugesid Piiblist kirjakoha ja Laura esitas mõtlema paneva küsimuse. Oli väga tore õhtupalvus. 


Laupäeval mängisimie suure punase palliga jalgpalli.

Peale palvust rääkisime ja mängisime ning siis oli aeg magama minna. 

Kolmas seminar, mis toimus pühapäeval peale jumalateenistust, oli praktiline, sest Kristjan Luhamets rääkis jutluse kirjutamisest. See oli huvitav, kui palju nüansse jutluse kirjutamise juures on. Poleks iial arvanud. Jutluse kirjutamine tundub keeruline, kuna pead olema väga põhjalik ning teadlik sellest, mida räägid – alguses võib see ehmatav olla. Kuid usun, et kui tõesti tahta midagi väga head edasi anda, siis antakse ka vastavad sõnad ning jutluse pidamise oskus.

 

Piiblikoolis on iga kord tore. Mida muud ka oodata, kui sinust hoolitakse, toetatakse ja sinusse panustatakse. Kui Jumal on teretulnud, siis juhtuvad imed – katkised elud muutuvad ning saavad kuldseks ja uueks.

Peatse kohtumiseni järgmises PMK blogi postituses!