kolmapäev, 22. märts 2017

PMK 10.-12. märts 2017


Tere! Seekordse blogi postituse autorid on Laura, Õnnela, Silja ja Hanna-Liina.


Õnnela
Mina olen Õnnela, 21-aastane, elan Tartus ja minu kogudus on Tartu Peetri kogudus, aeg-ajalt osalen ka Pauluse koguduse tegevustes ja gruppides. Laulan ka kooris. Sellest kevadest alustan Peetri koguduses noorteõhtute korraldamisega, viime neid läbi kolmekesi. Õpin Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis kaubandusökonoomikat. Mulle meeldib vabadel päevadel jalutada, värsket õhku hingata ja samaaegselt lihtsalt mõtiskleda. Mulle meeldib veel käia Taizé palvustel ja tegeleda muude hobidega.

Hanna-Liina
Olen 20 aastat vana ja elan Tartus. Käin Tartu Pauluse koguduses. Aitan seal pisut kaasa noortetöös ja noorteansambli tegemistes. Mul on tore võimalus käia kirikus keskmiselt neli korda nädalas, sest ma õpin orelit ja käin kirikus harjutamas. Minu hobi on ajalooline tants.

Laura
Olen Laura, 19-aastane ja elan Tartus. Minu kodukogudus on Tartu Salemi Baptistikogudus. Armastan väga laulda ja kirjutada, seega laulan oma koguduse keepillikooris ja aitan koostada kuukirja. Kirjutan artikleid ka kristlikku noorteajakirja Pluss. Lisaks artiklitele olen
kirjutanud ka luuletusi ja laule. Õpin Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassis, seega hakkan
varsti kooli lõpetama.

Silja
Mina olen Silja. Olen 22-aastane, elan Tallinnas, aga pärit olen Taeblast. Kodukogudus on mul seega Lääne-Nigula, kuid Tallinnas olen käinud Toompea ja 3D koguduses. Õpin Tallinna Ülikoolis sotsiaaltööd, olen projektijuht, raamatupidaja assistent ja lapsehoidja. Muul ajal laulan kooris, tegelen vabatahtliku tööga Diakooniahaiglas ja Minu Unistuste Päeva organisatsioonis ning valmistun suveks, mil lähen Ameerikasse raamatuid müüma.



Pildil on vasakult Õnnela, Hanna-Liina, Laura ja Silja.


Kodutöö
Seekordne kodutöö oli kirjutada jutlus. Seda tuli teha etteantud kirjakohtade põhjal, millest pidi valima ühe pühapäeva kirjakoha. See andis meile aimu jutluse kirjutamisest ning sellest, kui pikk ja keeruline protsess see on. Samuti oli see hea võimalus eelmisel korral Kristjan Luhametsalt kuuldud jutluseteemaliste teadmiste rakendamiseks.

Kokkuvõte nädalavahetusest
Mulle meeldis reede õhtu, külas oli Rakvere koguduse õpetaja Tauno Toompuu, ta oli hästi vaba ja rääkis siiralt kirikuõpetajaks olemisest ja enda elust. Saime tema käest ka kõiksugu küsimusi küsida. Tema elulugu ja mõtteid kuulata oli väga huvitav.



Laupäeval rääkis meile Marek Roots sakramentidest. Sain teada huvitavaid asju ning õpetaja jutt pani mind mõtlema ja tuletas meelde, kui püha on ristimine ja armulaud. Eriti tore oli pühapäeval armulaual seista, ma tundsin, et see oli väga eriline. Tema jutt oli samuti väga huvitav ja kaasahaarav.



Teise seminari viis läbi Erki Tamm, kes oli hästi elav ja rääkis diakooniast, aga seda läbi oma elu sündmuste. Oli väga huvitav kuulata, sest mulle meeldivad tõsielust toodud näited ja neid oli väga palju. Lõpus oli tore palve, mis oli hästi tuline, ja oli hea näha, et see puudutas meid. Erki jutust jäi kõlama mõte, et me oleme kristlased iga päev, mitte ainult pühapäeviti, ning 
läheme igal hommikul oma misjoniväljadele.


Laupäeva õhtul tegi meie kasvurühm palvust. Valmistusime ette alles samal õhtul, kuid kõik laabus ilusti. Alguses polnud küll kellelgi eriti ideid, kuid järk-järgult hakkas neid arutelu käigus tulema. Õige mitu kohe ja me lasime need kõik käiku. Seega oli meil täitsa sisukas õhtupalvus, kus olid vaimuliku mõtte lugemine, laulud, kaks tunnistust koos kirjakohtadega ja lõpuks vaikne palveaeg omaette ning üheskoos Meie Isa palve lugemine.

Pühapäeval viis seminari läbi meie armas Titta, kes rääkis hingehoiust. See on oluline teema ja Titta rääkis sellest väga-väga hästi. Ta rääkis emotsionaalselt ja väga siiralt. Tore oli ka seminaris väikses rühmas praktilisi ülesandeid teha. Need teadmised tulevad meile kindlasti kasuks.

   

Mulle meeldisid kõik mängud, mida tegime. Üks lahedamaid oli külmunud särgi lahti harutamine. Me olime rühmas kolmekesi ja võis tunduda, et kolm on palju, aga tegelikult me kõik panustasime ja see kokku hoidmine ning ühine pingutamine oli väga kihvt. Lõpuks saime särgi lahti ja keegi pidi selle selga panema. Pärast tegime veel pilti, nii õppisime rühmatööd.


Koduseks tööks jäi intervjuu oma koguduse vaimulikuga. Oli tore nädalavahetus!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar