kolmapäev, 8. märts 2017

PMK 10.-12. veebruar 2017

Tervitused rõõmsast roosast toast! Seekord on blogi postituse autoreid kolm – Laura, Marili ja Auli Marta.

Me peatusime oma pilguga igapäevaelul, tegemistel-toimetustel ja Piiblikoolil. Võta hetk, et vaadata Piibli- ja misjonikursuse elule meie pilgu läbi.

Laura
Elan Pilistvere külas, Eestimaa südames. Minu kodukogudus on Pilistvere Andrease kogudus. Hetkel on minu elus periood, mida talvisel ajal elab kogu loodus, magamise aeg. Muidugi mitte sõna otseses mõttes. Kuid kui hakata oma sügis-talvist perioodi sügavamalt tunnetama, siis märkad ühel mõnusal olemise hetkel, et nii ongi – ise ka magad. Olen enesesse pugenud ning ootan linnulaulu ja päikest, mis mind endast välja meelitaks. See on hea aeg, et veeta iseendaga toredat aega ning avastada loodu, kes olen. Olen üks õnnelik inimene – olen iga päev selle eest tänulik. Vahel lausa nii, et võtab silmad märjaks. Kulgen hetkel töö, muusika, trenni, lugemise ning mõnusa olemise rütmis. Töötan ajutiselt oma ema alluvuses: olen talle abiks maalritöödel. Käin igal reedel Võhmas puhkpillistuudios, kus õpin tundma flööti ja muusikat üldiselt. Nädalavahetused veedan mõnusasti oma kogukonna inimestega. Saun, Taizé palvused, Andrease õhtud (arutelu õhtud) ning palju muudki, mida on lõbus koos teha.


Muideks, kas olete juba väljas laulu kuulnud? Mina olen juba kuulnud linde laulmas. Iga aastaga muutub see minu jaoks järjest erilisemaks ja ilusamaks. Pange siis tähele, mis teie ümber toimub ja ka seda, mis teis enestews toimub.



Laura tähelepanelikult seminari kuulamas.


Marili
Ma olen Marili ja olen 19 ning elan heade mõtete linnas Tartus. Mu kogudus on Tartu Pauluse kogudus. Kuna mul on kool ainult kord kuus, siis käin ma ka tööl. Olen puuetega laste kasvataja ja tugiisik Tartu Maarja tugikeskuses. Hetkel läheb neljas kuu ja olen väga rahul enda valikuga sinna tööle minna (fun fact: olen isegi praegu tööl, kui seda kirjutan). Kui aega on, siis ka loen, kuid kahjuks ei ole selleks hetkel eriti aega.

Auli Marta
Olen 19-aastane noor, kelle kodu on Tartus. Kogudus, kus olen üles kasvatatud, on Pauluse kogudus. Ma armastan väga Tartut, siin on kõik asjad käeulatuses ja nii palju rohelust. Ma armastan elu ja lilli ja rohelust. Sama kallis on ka inimelu. Minu töö seisneb selles, et hoolitsen elu, inimelu eest. Ma töötan põetajana Tartu Ülikooli Kliinikumis, aidates väga raskelt haigetel inimestel igapäevaste toimetustega hakkama saada. Samuti teen hommikuprogramme Pereraadios – võite mõnel esmaspäeval kõrvu kikitada. 



Pildil on Marili ja Auli Marta.


Kodutöö

Kodune töö oli seekord praktikaplaani koostamine. Laura ja Carli praktika on pühapäevakool lastele. Et tutvuda Carliga, vaata eelmist blogi postitust. Praktikaplaan sai ka lõpuks esitatud.

Marta esitas oma praktikaplaani napilt enne Põltsamaale minekut. Tal on mõte teha koos sõbrannaga kodugruppi. Hea oli mõtteid kuidagi koondada ja ootused kirja panna, see pani realistlikumalt mõtlema. Nojah, järgmise kodutöö, jutluse teen varem ära. Ma vähemalt püüan...

Väike kokkuvõte nädalavahetusest

Selle nädalavahetuse teema oli misjon, mind paelus see väga. Helina rääkis esimeses loengus üldse sellest, millest Piibel räägib. Ta peatus tõdemustel: milles seisneb inimeste väärtus, mis on elu mõte. Mulle jäi meelde, et inimestena on meil neli põhilist kutsumust: olla Jumalaga suhtes, õnnistada teisi, heaperemehelikult maad valitseda ja olla viljakad ning inimesi Kristuse juurde tuua ehk teha misjonitööd.



Teine loeng oli tore üllatus. Vaatasime filmi ja snäkiks oli kõike head ja paremat! Mida elult veel tahta!? Samas filmi sõnum oli südantlõhestav – orjuse türannia ja selle kaotamine. Kuigi kõik lõppes hästi, oli südames valu – teiste kannatusi on raske näha.
Marili jõudis laupäeva õhtuks. Meie kasvurühm viis läbi õhtupalvuse, mida oli tore teha ja see andis hea kogemuse. Olime ise ka üllatunud, kui kiiresti meil palvuse ette valmistamine läks. Valisime laulud, Marili ja Marta lugesid Piiblist kirjakoha ja Laura esitas mõtlema paneva küsimuse. Oli väga tore õhtupalvus. 


Laupäeval mängisimie suure punase palliga jalgpalli.

Peale palvust rääkisime ja mängisime ning siis oli aeg magama minna. 
Kolmas seminar, mis toimus pühapäeval peale jumalateenistust, oli praktiline, sest Kristjan Luhamets rääkis jutluse kirjutamisest. See oli huvitav, kui palju nüansse jutluse kirjutamise juures on. Poleks iial arvanud. Jutluse kirjutamine tundub keeruline, kuna pead olema väga põhjalik ning teadlik sellest, mida räägid – alguses võib see ehmatav olla. Kuid usun, et kui tõesti tahta midagi väga head edasi anda, siis antakse ka vastavad sõnad ning jutluse pidamise oskus.

 

Piiblikoolis on iga kord tore. Mida muud ka oodata, kui sinust hoolitakse, toetatakse ja sinusse panustatakse. Kui Jumal on teretulnud, siis juhtuvad imed – katkised elud muutuvad ning saavad kuldseks ja uueks.

Peatse kohtumiseni järgmises PMK blogi postituses!

1 kommentaar:

  1. Oli väga armas lugeda. Südant soojendas eriti see, et Marilile meeldib töötada Tartu Maarja Tugikeskuses.Rohket Jumala õnnistust.

    VastaKustuta