kolmapäev, 22. märts 2017

PMK 10.-12. märts 2017


Tere! Seekordse blogi postituse autorid on Laura, Õnnela, Silja ja Hanna-Liina.


Õnnela
Mina olen Õnnela, 21-aastane, elan Tartus ja minu kogudus on Tartu Peetri kogudus, aeg-ajalt osalen ka Pauluse koguduse tegevustes ja gruppides. Laulan ka kooris. Sellest kevadest alustan Peetri koguduses noorteõhtute korraldamisega, viime neid läbi kolmekesi. Õpin Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis kaubandusökonoomikat. Mulle meeldib vabadel päevadel jalutada, värsket õhku hingata ja samaaegselt lihtsalt mõtiskleda. Mulle meeldib veel käia Taizé palvustel ja tegeleda muude hobidega.

Hanna-Liina
Olen 20 aastat vana ja elan Tartus. Käin Tartu Pauluse koguduses. Aitan seal pisut kaasa noortetöös ja noorteansambli tegemistes. Mul on tore võimalus käia kirikus keskmiselt neli korda nädalas, sest ma õpin orelit ja käin kirikus harjutamas. Minu hobi on ajalooline tants.

Laura
Olen Laura, 19-aastane ja elan Tartus. Minu kodukogudus on Tartu Salemi Baptistikogudus. Armastan väga laulda ja kirjutada, seega laulan oma koguduse keepillikooris ja aitan koostada kuukirja. Kirjutan artikleid ka kristlikku noorteajakirja Pluss. Lisaks artiklitele olen
kirjutanud ka luuletusi ja laule. Õpin Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassis, seega hakkan
varsti kooli lõpetama.

Silja
Mina olen Silja. Olen 22-aastane, elan Tallinnas, aga pärit olen Taeblast. Kodukogudus on mul seega Lääne-Nigula, kuid Tallinnas olen käinud Toompea ja 3D koguduses. Õpin Tallinna Ülikoolis sotsiaaltööd, olen projektijuht, raamatupidaja assistent ja lapsehoidja. Muul ajal laulan kooris, tegelen vabatahtliku tööga Diakooniahaiglas ja Minu Unistuste Päeva organisatsioonis ning valmistun suveks, mil lähen Ameerikasse raamatuid müüma.



Pildil on vasakult Õnnela, Hanna-Liina, Laura ja Silja.


Kodutöö
Seekordne kodutöö oli kirjutada jutlus. Seda tuli teha etteantud kirjakohtade põhjal, millest pidi valima ühe pühapäeva kirjakoha. See andis meile aimu jutluse kirjutamisest ning sellest, kui pikk ja keeruline protsess see on. Samuti oli see hea võimalus eelmisel korral Kristjan Luhametsalt kuuldud jutluseteemaliste teadmiste rakendamiseks.

Kokkuvõte nädalavahetusest
Mulle meeldis reede õhtu, külas oli Rakvere koguduse õpetaja Tauno Toompuu, ta oli hästi vaba ja rääkis siiralt kirikuõpetajaks olemisest ja enda elust. Saime tema käest ka kõiksugu küsimusi küsida. Tema elulugu ja mõtteid kuulata oli väga huvitav.



Laupäeval rääkis meile Marek Roots sakramentidest. Sain teada huvitavaid asju ning õpetaja jutt pani mind mõtlema ja tuletas meelde, kui püha on ristimine ja armulaud. Eriti tore oli pühapäeval armulaual seista, ma tundsin, et see oli väga eriline. Tema jutt oli samuti väga huvitav ja kaasahaarav.



Teise seminari viis läbi Erki Tamm, kes oli hästi elav ja rääkis diakooniast, aga seda läbi oma elu sündmuste. Oli väga huvitav kuulata, sest mulle meeldivad tõsielust toodud näited ja neid oli väga palju. Lõpus oli tore palve, mis oli hästi tuline, ja oli hea näha, et see puudutas meid. Erki jutust jäi kõlama mõte, et me oleme kristlased iga päev, mitte ainult pühapäeviti, ning 
läheme igal hommikul oma misjoniväljadele.


Laupäeva õhtul tegi meie kasvurühm palvust. Valmistusime ette alles samal õhtul, kuid kõik laabus ilusti. Alguses polnud küll kellelgi eriti ideid, kuid järk-järgult hakkas neid arutelu käigus tulema. Õige mitu kohe ja me lasime need kõik käiku. Seega oli meil täitsa sisukas õhtupalvus, kus olid vaimuliku mõtte lugemine, laulud, kaks tunnistust koos kirjakohtadega ja lõpuks vaikne palveaeg omaette ning üheskoos Meie Isa palve lugemine.

Pühapäeval viis seminari läbi meie armas Titta, kes rääkis hingehoiust. See on oluline teema ja Titta rääkis sellest väga-väga hästi. Ta rääkis emotsionaalselt ja väga siiralt. Tore oli ka seminaris väikses rühmas praktilisi ülesandeid teha. Need teadmised tulevad meile kindlasti kasuks.

   

Mulle meeldisid kõik mängud, mida tegime. Üks lahedamaid oli külmunud särgi lahti harutamine. Me olime rühmas kolmekesi ja võis tunduda, et kolm on palju, aga tegelikult me kõik panustasime ja see kokku hoidmine ning ühine pingutamine oli väga kihvt. Lõpuks saime särgi lahti ja keegi pidi selle selga panema. Pärast tegime veel pilti, nii õppisime rühmatööd.


Koduseks tööks jäi intervjuu oma koguduse vaimulikuga. Oli tore nädalavahetus!

kolmapäev, 8. märts 2017

PMK 10.-12. veebruar 2017

Tervitused rõõmsast roosast toast! Seekord on blogi postituse autoreid kolm – Laura, Marili ja Auli Marta.

Me peatusime oma pilguga igapäevaelul, tegemistel-toimetustel ja Piiblikoolil. Võta hetk, et vaadata Piibli- ja misjonikursuse elule meie pilgu läbi.

Laura
Elan Pilistvere külas, Eestimaa südames. Minu kodukogudus on Pilistvere Andrease kogudus. Hetkel on minu elus periood, mida talvisel ajal elab kogu loodus, magamise aeg. Muidugi mitte sõna otseses mõttes. Kuid kui hakata oma sügis-talvist perioodi sügavamalt tunnetama, siis märkad ühel mõnusal olemise hetkel, et nii ongi – ise ka magad. Olen enesesse pugenud ning ootan linnulaulu ja päikest, mis mind endast välja meelitaks. See on hea aeg, et veeta iseendaga toredat aega ning avastada loodu, kes olen. Olen üks õnnelik inimene – olen iga päev selle eest tänulik. Vahel lausa nii, et võtab silmad märjaks. Kulgen hetkel töö, muusika, trenni, lugemise ning mõnusa olemise rütmis. Töötan ajutiselt oma ema alluvuses: olen talle abiks maalritöödel. Käin igal reedel Võhmas puhkpillistuudios, kus õpin tundma flööti ja muusikat üldiselt. Nädalavahetused veedan mõnusasti oma kogukonna inimestega. Saun, Taizé palvused, Andrease õhtud (arutelu õhtud) ning palju muudki, mida on lõbus koos teha.


Muideks, kas olete juba väljas laulu kuulnud? Mina olen juba kuulnud linde laulmas. Iga aastaga muutub see minu jaoks järjest erilisemaks ja ilusamaks. Pange siis tähele, mis teie ümber toimub ja ka seda, mis teis enestews toimub.



Laura tähelepanelikult seminari kuulamas.


Marili
Ma olen Marili ja olen 19 ning elan heade mõtete linnas Tartus. Mu kogudus on Tartu Pauluse kogudus. Kuna mul on kool ainult kord kuus, siis käin ma ka tööl. Olen puuetega laste kasvataja ja tugiisik Tartu Maarja tugikeskuses. Hetkel läheb neljas kuu ja olen väga rahul enda valikuga sinna tööle minna (fun fact: olen isegi praegu tööl, kui seda kirjutan). Kui aega on, siis ka loen, kuid kahjuks ei ole selleks hetkel eriti aega.

Auli Marta
Olen 19-aastane noor, kelle kodu on Tartus. Kogudus, kus olen üles kasvatatud, on Pauluse kogudus. Ma armastan väga Tartut, siin on kõik asjad käeulatuses ja nii palju rohelust. Ma armastan elu ja lilli ja rohelust. Sama kallis on ka inimelu. Minu töö seisneb selles, et hoolitsen elu, inimelu eest. Ma töötan põetajana Tartu Ülikooli Kliinikumis, aidates väga raskelt haigetel inimestel igapäevaste toimetustega hakkama saada. Samuti teen hommikuprogramme Pereraadios – võite mõnel esmaspäeval kõrvu kikitada. 



Pildil on Marili ja Auli Marta.


Kodutöö

Kodune töö oli seekord praktikaplaani koostamine. Laura ja Carli praktika on pühapäevakool lastele. Et tutvuda Carliga, vaata eelmist blogi postitust. Praktikaplaan sai ka lõpuks esitatud.

Marta esitas oma praktikaplaani napilt enne Põltsamaale minekut. Tal on mõte teha koos sõbrannaga kodugruppi. Hea oli mõtteid kuidagi koondada ja ootused kirja panna, see pani realistlikumalt mõtlema. Nojah, järgmise kodutöö, jutluse teen varem ära. Ma vähemalt püüan...

Väike kokkuvõte nädalavahetusest

Selle nädalavahetuse teema oli misjon, mind paelus see väga. Helina rääkis esimeses loengus üldse sellest, millest Piibel räägib. Ta peatus tõdemustel: milles seisneb inimeste väärtus, mis on elu mõte. Mulle jäi meelde, et inimestena on meil neli põhilist kutsumust: olla Jumalaga suhtes, õnnistada teisi, heaperemehelikult maad valitseda ja olla viljakad ning inimesi Kristuse juurde tuua ehk teha misjonitööd.



Teine loeng oli tore üllatus. Vaatasime filmi ja snäkiks oli kõike head ja paremat! Mida elult veel tahta!? Samas filmi sõnum oli südantlõhestav – orjuse türannia ja selle kaotamine. Kuigi kõik lõppes hästi, oli südames valu – teiste kannatusi on raske näha.
Marili jõudis laupäeva õhtuks. Meie kasvurühm viis läbi õhtupalvuse, mida oli tore teha ja see andis hea kogemuse. Olime ise ka üllatunud, kui kiiresti meil palvuse ette valmistamine läks. Valisime laulud, Marili ja Marta lugesid Piiblist kirjakoha ja Laura esitas mõtlema paneva küsimuse. Oli väga tore õhtupalvus. 


Laupäeval mängisimie suure punase palliga jalgpalli.

Peale palvust rääkisime ja mängisime ning siis oli aeg magama minna. 
Kolmas seminar, mis toimus pühapäeval peale jumalateenistust, oli praktiline, sest Kristjan Luhamets rääkis jutluse kirjutamisest. See oli huvitav, kui palju nüansse jutluse kirjutamise juures on. Poleks iial arvanud. Jutluse kirjutamine tundub keeruline, kuna pead olema väga põhjalik ning teadlik sellest, mida räägid – alguses võib see ehmatav olla. Kuid usun, et kui tõesti tahta midagi väga head edasi anda, siis antakse ka vastavad sõnad ning jutluse pidamise oskus.

 

Piiblikoolis on iga kord tore. Mida muud ka oodata, kui sinust hoolitakse, toetatakse ja sinusse panustatakse. Kui Jumal on teretulnud, siis juhtuvad imed – katkised elud muutuvad ning saavad kuldseks ja uueks.

Peatse kohtumiseni järgmises PMK blogi postituses!

teisipäev, 31. jaanuar 2017

PMK 20.-22. januar 2017


Autor: Johannes

Hei-hopsti head usuvennad ja tublid usuõed! Loodan, et sul läheb seal teiselpool ekraani supermõnusalt! Mina olen selle blogi kirjutamise ajal täiega chill :) Põltsamaal toimus jälle üks tore Piiblikooli nädalavahetus! Wohoo! Las ma tutvustan sulle oma lahedaid seltsimehi, kes minuga koos ühes toas elavad. Koos nende toredate hõumidega oleme ühises väikerühmas. Änksa, eks?

Saame tuttavaks

Rando
Olen Rando, 19 aastat vana, tegelen palju muusikaga. Õpin Viljandi Kultuuriakadeemias ning elan hetkel samuti Viljandis, minu kodulinn on Põltsamaa. Olen pärit mittekristlikust perest. Jumala juurde leidsin tee juba noorena, sõbrad suunasid mind. Olen üldiselt positiivne ja rõõmsameelne inimene.

(Tean, et Rando oskab oma kitarrist igast mõnusat muusikat välja võluda ja pilli mängides rahva tantsima ajada.)

Carl Heinrich
Pea veerandsajandi tagune nimi Carl Heinrich Pruun on minu oma. Tolle nimega elan Pilistveres, kus on ka mu kodu, EELK Pilistvere Andrease kogudus. Elust õpin seal, aga koolis käin Viljandis, Kultuuriakadeemias, õpin teist aastat tantsukunsti.

(Lisan veel, et Carl on väsimatu naljamees ja temaga ei ole iial igav. Tema vunts teeb mõned mehed kadedaks.)

Tarmo
Minu nimi on Tarmo. Olen pärit Põlvamaalt. Käisin kohalikus põhikoolis ja Põlva Ühisgümnaasiumis. Peale seda juhatas tee mind kõrgkooli. Hetkel töötan Reolas tootmisettevõttes liinitöölise-operaatori abina. Kiriku ja Piibli juurde jõudsin tutvuse läbi. Olen käinud leeris Peetri kirikus. Peale leeri jäingi oma kirikule truuks ja abistasin kirikuvanemaid. Mullegi tehti pakkumine kirikuvanema kohale, võtsin selle vastu, sest mulle väga meeldib kirikus teha seda tööd. Mu hobid on korvpall ja jalgpall. Võimaluse korral külastan teatrit ja teisigi kultuuri üritusi. Minu lemmik piiblikoht on Jh 4:7 Mu armsad, armastage üksteist, sest armastus on Jumalast.

(Vau! Leian, et Tarmo on väga kohusetundlik, põhjalik ja tubli Jumala abiline. Naiss!)

Peeter
Minu nimi on Peeter Takel ja elan Tallinnas. Olen saanud värskelt EKNK Toompea koguduse liikmeks. Omandan kesk-eriharidust autotehniku erialal, praegu olen praktikal Reval Autos.

(Tean, et Peeter mõistab autodest üpris palju, sest mina ei saa alati päris lõpuni aru, mida ta püüab kõigile seltsimeestele seletada. Võib olla ta lollitab meid ja tegelikult ajab kägu.)

Johannes
Kätte on jõudnud minu kord! Ma õpin Saku Gümnaasiumis 11. klassis. Koolis õpin raskeid mata valemeid ja näitlen muusikalides. Vahel olen niisama ka seal. Elan Saku vallas keset põlde ja neid ümbritsevaid metsi. Olen pärit kristlikust perest. Minu leibkonda kuuluvad 4 õde, isa, ema, koerad, kassid ja lambad. Täielik hullumaja! Õudne! Ma käin vahel jooksmas, varem mängisin jalkat. Vabal ajal vaatan jalkat ja kossu. Tihti tüütan vähemalt ühte õde, kui igav hakkab. Minu kogudus on Jüris, aga vahel käin Tallinna Jaani kiriku noortekatel.


Ülevalt vasakult: Peeter, Carl Heinrich, Tarmo. All keskel istub Rando ja tema kõrval Johannes.

Kodutöö

Räägime nüüd kodutööst. Piiblikooli õpilased pidid inimestele mingisuguse ilusa tegevuse abil teada andma, et neid on märgatud. Tegevuseks võis olla ükskõik mis, peaasi, et inimesed said märkamisest aru. Ma arvan, et Carl ütles mõned head mõtted: Piiblikooli kodused ülesanded on huvitavad, vahest ka suuremahulised. Enne jõule saime ülesandeks märgata teisi ja elu meie ümber. Tundus päris keeruline ülesanne, sest tavaliselt käin pea püsti ja vaatan ringi. Üks on märkamine, teine pealehakkamine ning seda ma küll õppisin, et kui inimene tundub võõras, siis peale kontakti näed sa inimest uue pilguga. Tore! Märgata tuleb ka siis, kui kõik ei ole hästi, kutsume seda hoolimiseks.
Peeter lisas juurde: Kodutööks oli teiste inimeste märkamine, mis oli huvitav. Sai eriti selgeks see, et teistele millegi hea ütlemine ei ole raske, aga see võib muuta kellegi päeva palju paremaks. Kodutöö oli väga huvitav.
Johannes jõudis järeldusele, et kodutööd oli lihtne teha, kui näitasid üles hoolivust. Kodutöö oli kerge aga õpetlik. Märgakem siis üksteist!

Võtame nädalavahetuse kokku

Nädalavahetuse teemaks oli juhtimine, grupitöö ja mentorlus. Minu meelest üpris huvitav. Esimese seminari pidas kõigile tuttav ja hea EELK peapiiskop Urmas Viilma. Hr Viilma rääkis juhtimisest ja elu korraldusest algkogudustes. Viilma sõnul oli elu korraldus algkogudustes väga pinnapeale, sest arvati, et Jeesus tuleb väga varsti tagasi. Alles hiljem hakati pühakodasid ehitama. Carl kirjutas, et Urmas avas oma elu peapiiskopina ning rääkis juhtimisest elus. Palju näiteid tuli liiklusest, kui inimeste loodud süsteemist, sest Piibel kõneleb igapäevaelus. Hr Viilma arvas, et kristlane tuleb olla 24h, sest too ei ole rüü, mida varna panna, ja see, et ka kristlane on ikkagi inimene, ei ole piisav vabandus.



Teisel seminaril võttis sõna meie oma piiblikooli ema,  Titta Marita Hämäläinen. Tema rääkis erinevatest etappidest grupi arengus ja kuidas need aja jooksul muutuvad. Vahel võivad gruppides tekkida lahkarvamused ja liikmed võivad omavahel riidu minna. Carl mäletab, et vaatlesime erinevaid grupi vorme nt. bussis reisijad, klassiõpilased, järjekorrad, laulukoorid jpm. Tuli välja, et grupist teeb grupi ühine eesmärk, kuuluvus ja omavaheline suhtlus. Gruppides on tegude tasand (teostus, tulemus) ja tunnete tasand (suhtlus, turvalisus).



Kolmandal seminaril rääkis ka piiblikooli oma inimene Helina Voogne. Helina seminarid on huvitavad, sest ta räägib oma kogemustest välismaal oma sõprade ja mentoritega. Seekord rääkis Helina mentorlusest ja julgustas meid ka kellegi jaoks mentor olema. Carl märkis, et mentor on Helina sõnul usaldusisik, kellega saab arutleda sügavatel teemadel. Meie elus on alati keegi, kes meid juhib, vahest on selleks, et seda tähele panna, vaja vaid märgata.



Nädalavahetusel pidi meie väikerühm läbi viima palvuse. Teoorias peaks see imelihtne ülesanne olema, aga meie väikerühmal tuli mitu viperust sisse. Näiteks palvusel tehtud impulsiring tuli imelikul põhjusel väga kiiresti algusesse tagasi ja osadel inimestel jäi palvetamata. Juhtub ka parimatel. Kõige lõbusam mäng oli grupi rollide etendamine. Need rollid olime me enne koos välja mõtelnud selle põhjal, milliseid rolle me oleme erinevates rühmades kohanud. Siis moodustasime neist mitu gruppi ja üks kursuslane sai lisaks rolli seda rühma Titta antud ülesande täitmiseks juhtida. Näitlejad pidid enda nägemuse järgi karakterisse sulanduma ja teistele arusaadavalt oma rolli etendama... Rollide etendamine läks koomiliselt üle võlli.

Kogu nädalavahetuse jooksul õppisime juhtimise põhitõdesid ja varsti hakkame neid praktikas rakendama. Olge mõnusad usuvennad ja tublid usuõed! Hoidke oma hobuseid, sest meie grupp kirjutab kunagi jälle! Tsau!

teisipäev, 17. jaanuar 2017

PMK 16.-18. detsember 2016

Kokkuvõtte koostanud väikerühma liikmete tutvustused

Henri
Olen pärit Tallinnast ja elan Nõmme roheliste mändide all. Minu kodukogudus on EELK Nõmme Rahu, samuti käin 3D koguduse kogukonnas. Igapäevaselt tegelen “loomisega” - olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuri tootearenduse (konstruktori/mehaanikainseneri) eriala. See töö on põnev ja sisaldab rohkesti väljakutseid lahendada tehnilisi probleeme. Hetkel töötan enda ettevõttes, mis tegeleb robotite tootearendusega. Vabal ajal meeldib tõeliselt nautida igat vaba hetke.

Madis
Põline põltsamaalane, õpin ja tegutsen hetkel Viljandi Kultuuriakadeemias. Minu kodukogudus on EELK Põltsamaa Niguliste, kuid olen tihedalt seotud ka EELK Tallinna Jaani kogudusega. Vabad hetked mööduvad kitarri harjutades või proove tehes, meeldib ka lugeda, jalutada, head seltskonda nautida ja vahvaid retsepte köögis proovida. Üritan lähedastega võimalikult palju koos aega veeta, vahel harrastame koos spontaanseid retki.

Rain
Olen sündinud ja ristitud Viljandis. Hetkel resideerin pealinnas. Minu kodukogudus on EELK Põltsamaa Niguliste kogudus, kus olen tegev ka Talvepäevade mesilasena.

Joel
Pärit olen Võrumaalt, elukoht Tartumaa. Mul on kõrgharidus autonduse ja teeliikluskorralduse erialal. Tegelen ettevõtlusega, täpsemalt töötan teehoolde ettevõttes keskastme juhina. Minu hobid on autondus ja muusika. Mängin althorni kolmes koosseisus ja pakume ka muusikateenust matustel. Kodukogudus on Urvastes, aga käin aeg-ajalt Tartu Pauluse koguduses. Hetkel tegelen oma kodu rajamisega.

Vasakult: Henri, Rain, Joel ja Madis.

Selleks korraks antud kodutöö

Kodutöö oli kontemplatiivne (mõtisklev, kaemuslik) palve. Ühte kirjakohta soovitati lugeda 3x45 min. Kokku anti lugemiseks ja mõtisklemiseks 5 kirjakohta. Üldiselt tundus väljakutse raske, kuna endas rahu leidmiseks pidi paljude uitmõtete vastu võitlema. Tihtipeale on tihedas infomüras just seda mõtterahu raske saavutada. Pikapeale aga see õnnestus ja mõtted maandusid ette antud piiblikoha ümber. Harjutus andis uue kogemuse, kuidas mõtiskleda Sõna üle ja lasta Püha Vaimul endaga rääkida. Kindlasti tuleks aeg-ajalt seda jälle proovida.

4. nädalavahetuse kokkuvõte. Teema oli Püha Vaim ja vaimuannid

Nädalavahetuse seminare pidas Jukka Jämsen, kelle peamine teema oli Püha Vaimu töö, vaimuannid ja nende kasutamine. Jukka oli alguses ateist ja kiriku vastane, kui tal aga elu raskeks läks, nägi ta, et maailm on paha ja selles on vähe ilu – selle ilu ja puhtuse leidis ta lõpuks Jeesuses. Jukka rääkis, et ta peab oma missiooniks kiriku uuendamist: kiriku liikmeskond on Euroopas pidevas vähenemises, inimesed ei leia usust sisu ja peavad seda igavaks kombeks. Mujal maailmas aga, eriti Aafrika riikides, Aasias, Hiinas ja Lõuna-Koreas kasvab kirik jõudsalt. Seetõttu on oluline, et usk inimeste südametes oleks elav. Tegelikult on ju usuelu väga põnev ja pakub rohkelt väljakutseid, eesmärgistatud elu ja võimaluse näha imesid.

Jumal on hea, aga kuidas saame õppida usaldama seda head Jumalat? ARMUST, USUST JEESUSE KRISTUSE LÄBI. Jumal tahab anda meile igavese elu, head ja Püha Vaimu. Kui me piiblit ei loe ja Jumalat selle läbi tundma ei õpi, siis tekib Jumalast tõesti noomiva “koolidirektori” kuvand.

Jukka rääkis Pühast Vaimust, kelle kaudu Jumal tahab meile anda head ja teada oma tahet, kuna Jeesus, Isa ja Püha Vaim on üks (Jh 16:13-14). Püha Vaimu ülesanne on ühenduse hoidmine Isaga. Inglise keeles kaks sõna, mis tähistavad eesti keeles armu: mercy ja grace. Kui mercy tähendab patustele armu andmist s.t et neid ei karistata nagu ette nähtud, siis grace tähendab seda head, mida pole ära teenitud. Püha Vaimu kaudu on meile antud erinevad vaimuannid: tarkusesõna, tunnetusesõna, usu and, väge imetegudeks, prohvetliku kõnelemise and, and eristada vaime, keelte rääkimise and, keelte tõlgendamise and jne. Piibel ütleb, et me peaksime taotlema armastust ja nõudma vaimuande (1 Kr 14:1). Kirik peaks võtma kasutusele kõik vaimuannid, mis panevad koguduse kui Kristuse ihu elama.

Jukka Jämsen paremal, teda tõlgib Titta Hämäläinen.

Muudest tegevustest ülevaade

Reede
Reede õhtust jäid meelde erinevad kuulamise mängud, mis olid Püha Vaimu hääle kuulamise kohta väga näitlikud. Eriti jäid meelde “sallimängud”: asjade korjamine ja miinivälja ületamine. Tuli ilmselt esile see, et kõigepealt tuleb Püha Vaimu häält kuulama õppida ja siis saab seda teistest häältest eristada. Kõrvalhääled võivad olla kord tugevamad, kord nõrgemad, aga Püha Vaimu hääl on nagu kindel tasane sosin, mis juhatab inimest eluteel.

Laupäev
Laupäevast jäi peamiselt meelde seminarid, palve-õnnistamise aktsioon + õhtune sketš ja palvused ning väikegrupi aeg. Samuti harjutasime väikestes gruppides prohveteerimist, et näha, kas Püha Vaim tahab meie kaudu teisele inimesele midagi öelda. See tundus alguses hirmus, aga seal on õnneks reeglid, mis teemadest ei tohi rääkida ja oli ka okei, kui Vaim ei andnud mõne inimese kohta mitte midagi, mida talle edasi öelda. Õhtu lõppes õhtupalvuse ja lauamängudega.

Pühapäev
Pühapäeva hommik algas piiblikümblusega. Lugesime Luuka evangeeliumi esimesi peatükke ja sättisime end valmis kirikusse minema, kus osad meist lugesid palvekohti liturgias. Pärast võtsime Jukka juhtimisel nädalavahetuse arutletu kokku, rääkisime veel mercy ja grace’i vahest, prohveteerimise tõdedest ja õnnistasime Jukkat enne, kui ta asus koduteele Soome.