PMK 20.-22. januar 2017

Autor: Johannes

Hei-hopsti head usuvennad ja tublid usuõed! Loodan, et sul läheb seal teiselpool ekraani supermõnusalt! Mina olen selle blogi kirjutamise ajal täiega chill :) Põltsamaal toimus jälle üks tore Piiblikooli nädalavahetus! Wohoo! Las ma tutvustan sulle oma lahedaid seltsimehi, kes minuga koos ühes toas elavad. Koos nende toredate hõumidega oleme ühises väikerühmas. Änksa, eks?

Saame tuttavaks

Rando

Olen Rando, 19 aastat vana, tegelen palju muusikaga. Õpin Viljandi Kultuuriakadeemias ning elan hetkel samuti Viljandis, minu kodulinn on Põltsamaa. Olen pärit mittekristlikust perest. Jumala juurde leidsin tee juba noorena, sõbrad suunasid mind. Olen üldiselt positiivne ja rõõmsameelne inimene.

(Tean, et Rando oskab oma kitarrist igast mõnusat muusikat välja võluda ja pilli mängides rahva tantsima ajada.)

Carl Heinrich

Pea veerandsajandi tagune nimi Carl Heinrich Pruun on minu oma. Tolle nimega elan Pilistveres, kus on ka mu kodu, EELK Pilistvere Andrease kogudus. Elust õpin seal, aga koolis käin Viljandis, Kultuuriakadeemias, õpin teist aastat tantsukunsti.

(Lisan veel, et Carl on väsimatu naljamees ja temaga ei ole iial igav. Tema vunts teeb mõned mehed kadedaks.)

Tarmo

Minu nimi on Tarmo. Olen pärit Põlvamaalt. Käisin kohalikus põhikoolis ja Põlva Ühisgümnaasiumis. Peale seda juhatas tee mind kõrgkooli. Hetkel töötan Reolas tootmisettevõttes liinitöölise-operaatori abina. Kiriku ja Piibli juurde jõudsin tutvuse läbi. Olen käinud leeris Peetri kirikus. Peale leeri jäingi oma kirikule truuks ja abistasin kirikuvanemaid. Mullegi tehti pakkumine kirikuvanema kohale, võtsin selle vastu, sest mulle väga meeldib kirikus teha seda tööd. Mu hobid on korvpall ja jalgpall. Võimaluse korral külastan teatrit ja teisigi kultuuri üritusi. Minu lemmik piiblikoht on Jh 4:7 „Mu armsad, armastage üksteist, sest armastus on Jumalast.”

(Vau! Leian, et Tarmo on väga kohusetundlik, põhjalik ja tubli Jumala abiline. Naiss!)

Peeter

Minu nimi on Peeter Takel ja elan Tallinnas. Olen saanud värskelt EKNK Toompea koguduse liikmeks. Omandan kesk-eriharidust autotehniku erialal, praegu olen praktikal Reval Autos.

(Tean, et Peeter mõistab autodest üpris palju, sest mina ei saa alati päris lõpuni aru, mida ta püüab kõigile seltsimeestele seletada. Võib olla ta lollitab meid ja tegelikult ajab kägu.)

Johannes

Kätte on jõudnud minu kord! Ma õpin Saku Gümnaasiumis 11. klassis. Koolis õpin raskeid mata valemeid ja näitlen muusikalides. Vahel olen niisama ka seal. Elan Saku vallas keset põlde ja neid ümbritsevaid metsi. Olen pärit kristlikust perest. Minu leibkonda kuuluvad 4 õde, isa, ema, koerad, kassid ja lambad. Täielik hullumaja! Õudne! Ma käin vahel jooksmas, varem mängisin jalkat. Vabal ajal vaatan jalkat ja kossu. Tihti tüütan vähemalt ühte õde, kui igav hakkab. Minu kogudus on Jüris, aga vahel käin Tallinna Jaani kiriku noortekatel.

Ülevalt vasakult: Peeter, Carl Heinrich, Tarmo. All keskel istub Rando ja tema kõrval Johannes.

Kodutöö

Räägime nüüd kodutööst. Piiblikooli õpilased pidid inimestele mingisuguse ilusa tegevuse abil teada andma, et neid on märgatud. Tegevuseks võis olla ükskõik mis, peaasi, et inimesed said märkamisest aru. Ma arvan, et Carl ütles mõned head mõtted: Piiblikooli kodused ülesanded on huvitavad, vahest ka suuremahulised. Enne jõule saime ülesandeks märgata teisi ja elu meie ümber. Tundus päris keeruline ülesanne, sest tavaliselt käin pea püsti ja vaatan ringi. Üks on märkamine, teine pealehakkamine ning seda ma küll õppisin, et kui inimene tundub võõras, siis peale kontakti näed sa inimest uue pilguga. Tore! Märgata tuleb ka siis, kui kõik ei ole hästi, kutsume seda hoolimiseks.

Peeter lisas juurde: Kodutööks oli teiste inimeste märkamine, mis oli huvitav. Sai eriti selgeks see, et teistele millegi hea ütlemine ei ole raske, aga see võib muuta kellegi päeva palju paremaks. Kodutöö oli väga huvitav.

Johannes jõudis järeldusele, et kodutööd oli lihtne teha, kui näitasid üles hoolivust. Kodutöö oli kerge aga õpetlik. Märgakem siis üksteist!

Võtame nädalavahetuse kokku

Nädalavahetuse teemaks oli juhtimine, grupitöö ja mentorlus. Minu meelest üpris huvitav. Esimese seminari pidas kõigile tuttav ja hea EELK peapiiskop Urmas Viilma. Hr Viilma rääkis juhtimisest ja elu korraldusest algkogudustes. Viilma sõnul oli elu korraldus algkogudustes väga pinnapeale, sest arvati, et Jeesus tuleb väga varsti tagasi. Alles hiljem hakati pühakodasid ehitama. Carl kirjutas, et Urmas avas oma elu peapiiskopina ning rääkis juhtimisest elus. Palju näiteid tuli liiklusest, kui inimeste loodud süsteemist, sest Piibel kõneleb igapäevaelus. Hr Viilma arvas, et kristlane tuleb olla 24h, sest too ei ole rüü, mida varna panna, ja see, et ka kristlane on ikkagi inimene, ei ole piisav vabandus.

Teisel seminaril võttis sõna meie oma piiblikooli ema,  Titta Marita Hämäläinen. Tema rääkis erinevatest etappidest grupi arengus ja kuidas need aja jooksul muutuvad. Vahel võivad gruppides tekkida lahkarvamused ja liikmed võivad omavahel riidu minna. Carl mäletab, et vaatlesime erinevaid grupi vorme nt. bussis reisijad, klassiõpilased, järjekorrad, laulukoorid jpm. Tuli välja, et grupist teeb grupi ühine eesmärk, kuuluvus ja omavaheline suhtlus. Gruppides on tegude tasand (teostus, tulemus) ja tunnete tasand (suhtlus, turvalisus).

Kolmandal seminaril rääkis ka piiblikooli oma inimene Helina Voogne. Helina seminarid on huvitavad, sest ta räägib oma kogemustest välismaal oma sõprade ja mentoritega. Seekord rääkis Helina mentorlusest ja julgustas meid ka kellegi jaoks mentor olema. Carl märkis, et mentor on Helina sõnul usaldusisik, kellega saab arutleda sügavatel teemadel. Meie elus on alati keegi, kes meid juhib, vahest on selleks, et seda tähele panna, vaja vaid märgata.

Nädalavahetusel pidi meie väikerühm läbi viima palvuse. Teoorias peaks see imelihtne ülesanne olema, aga meie väikerühmal tuli mitu viperust sisse. Näiteks palvusel tehtud impulsiring tuli imelikul põhjusel väga kiiresti algusesse tagasi ja osadel inimestel jäi palvetamata. Juhtub ka parimatel. Kõige lõbusam mäng oli grupi rollide etendamine. Need rollid olime me enne koos välja mõtelnud selle põhjal, milliseid rolle me oleme erinevates rühmades kohanud. Siis moodustasime neist mitu gruppi ja üks kursuslane sai lisaks rolli seda rühma Titta antud ülesande täitmiseks juhtida. Näitlejad pidid enda nägemuse järgi karakterisse sulanduma ja teistele arusaadavalt oma rolli etendama... Rollide etendamine läks koomiliselt üle võlli.

Kogu nädalavahetuse jooksul õppisime juhtimise põhitõdesid ja varsti hakkame neid praktikas rakendama. Olge mõnusad usuvennad ja tublid usuõed! Hoidke oma hobuseid, sest meie grupp kirjutab kunagi jälle! Tsau!